Bioneeri intervjuu
Miks on mahepõllumajanduse teema Teie jaoks oluline?
Tooksin lihtsa näite. Leib käib läbi kere pisut muutes oma keemilist koostist. Lisaks füüsilisele energiale saame sealt ka vaimuenergiat, mis on aluseks füüsilise keha käivitamisele – see on nagu säde, mis süütab bensiinisegu mootoris.
Mahedate meelest on oluline, millisest energiast lähtub mõttetegevus. Ka seda energiat saame toidu kaudu. Toidust sõltub see, kuidas me ennast tunneme. Väike katse alkoholiga võib seda kohe kinnitada.
Võttes teadmiseks eelnevat, ei teki tahtmist süüa leiba kõvasti väetatud ja lamandunud viljast, kui püstisest viljast tehtud leib on saadaval. Niisamuti ei taha toitu mürgitatud viljadest, kui puhas on saadaval.
Seda juttu, et üks või teine mürk on kahjutu võib uskuda, kuid tingimata ei pea uskuma.
Kuidas Teist sai mahetootja?
Töötasin ka varem põllumajanduses ja kohtasin rohkesti neid lugusid, kus mürgimehed tõsiste tevisehäiretega rinda pistsid. Seetõttu tekkis tungiv soov end neist mürkidest eraldada.
Miks mahetoit on kallim?
Eelkõige seetõttu, et toodetud kogused on väikesemahulised ja asuvad hajali üle vabariigi. Töötlemisvõimalusi mahedal on vähe, see on keerukas ja teadmismahukas paberimajandus on mahetootmise kohustuslikuks koostisosaks.
Tavatootmise võimsused arendati sõjajärgselt välja riikliku raha baasil. Mahelugude areng on alles algusjärgus.
Tootmine ja töötlemine tehniliselt ei ole kulukamad. Kulukam on mahamüümine, lisanduvate piirangute rakendamine, tegevuste dokumenteerimine ja mahe-kohustuse kandmine.
Miks kõik Saidafarmi piimatooted pole mahedaks märgitud?
Mahepiirangud ei luba muid kui mahedaid lisandeid kasutada, sh. rosinaid ja köömneid.
Tänaseks on nii, et ainult mahesuhkur on piisava järjekindlusega saadaval. Rosinad on hooajalised, köömned kaovad aeg-ajalt hoopis ära. Pole võimalik kliendile selgitada, et sama toode kord on mahe ja teinekord mitte. Ketikauplustes on tarnelepingud, mille lõpetamisest ette teatamise tähtaeg on kuu aega.
Uuesti sortimenti võtmist sünnib vaid paar korda aastas. Seega müüme mahekohupiima tavarosinatega ilma mahemärgistuseta, siis ei satu me konflikti maheseaduse praeguse kujuga.
Kui lisandite tarnimine kindlamaks muutub, saame ka märgistamisega järele tulla. Lisanditeta asjad müüme mahemärgistusega. Üritame hoiduda tarbija eksitamisest.
Kas mahefarmi lehmade elu on kuidagi teistsugune?
Sedavõrd on erinev, et mahefarmi lehmad söövad mahedalt kasvatatud heina, silo ja vilja. Nad käivad suvisel ajal karjamaal. Kuna söödakontsentraadid on mahedana kättesaamatud, siis peavad mahefarmi lehmad leppima vähemaga. Piimagi annavad nad vähem, seega ka udarahädasid vähem ja eluiga on pikem.
Mahedad ise on rahul, et ei toimu lehma “läbipesu” kõrge toodangu näol.
Kui oluline on Teie jaoks kohalik kogukond?
Kohalik kogukond on väga oluline elamise paiga väärtuste hindamisel. Raamatukogud, kultuurimajad ja isetegevus, lasteaiad, kooliharidus, sh. gümnaasiumi olemasolu on möödapääsmatud maaelu elemendid.
Huvialade ja harrastustega inimesed on justkui “maasool”, ilma kelleta jääksid rakenduseta needki, kelle algatusvõime ja huvid nii arenenud pole. Ka maatööd ei saa enam harimata inimestega teha.
Teadlikkus ja ilmavaade on need, mille peale annab seada elementaarsematki töökorraldust.
Kümme aastat vallavolikogu esimehena on mulle näidanud, et ettevõtjal saab minna ainult nii hästi, kui läheb ümbritseval kogukonnal. Teisisõnu: näljas ja kiratseva kogukonna keskel ei saa ka ettevõtja edule loota!
Kas kujutaksite ennast ette ka linnamehena?
Olude sunnil peab kõigeks valmis olema! Maal on ruumi rohkem oma tahtmisi teostada, ei jää jalgu teistele. See on omamoodi saatus: sünnid ja sured asfaldi peal. Sünni ja surma vaheliseks perioodiks saad ID numbri.
Kui keegi on selle ära teeninud, siis on see tema saatuse osa, mille muutminegi pole kerge, nagu ka vastupidi. Tahtmine on taevariik, ja kui see on võimalik, siis kuulub see õnne osaks maise elu juurde.
Eesti seisab suurte muutuste lävel. Mis Te arvate, millised võiksid või peaksid need muutused olema?
Loodust säästvaks, mahetoiduliseks ja priiskamisest loobuvaks kujunemine on loomupärane rada. Kas õppida õnnestub teiste vigadest või omadest, seda näitab elu ise. Alati leidub neidki, kes ei õpi ei neist ega teistest. Pärisorjus, tööorjus, kapitaliorjus on ajastute saatjad. Inimesed neis on rollikandjad.
Ajastu muutus seisnebki selles, et rollid jäävad, kuid kandjad vahetuvad. Kui ühed ei taha ja teised ei saa enam endist moodi edasi olla, siis toimub ajastu ja väärtushinnangute muutus.
Uuem aeg tuleb, kui lastele hakatakse jälle tööharjumust ja -oskusi õpetama ja see pole enam seadusega keelatud.
Mis Teid elus edasi tegutsema innustab?
Ei tasu toppida oma nina asjadesse, mida Sa ei oska mõjutada. Vaja kinni hoida oma enda kõrgemast eesmärgist ja missioonist.
Milline elu on Teie meelest hea ja terviklik elu?
Alati peab arvestama, et iga tegu, isegi mõte kannab endas tagajärgi. Tuleb peatada nii tegu kui ka mõte, mis ei ole kooskõlas oma kõrgema eesmärgiga. Eriti hoolikalt tuleb hoiduda lammutavatest ja vihkavatest mõtetest!
Kas Teil on mõni unistus, mis ootab teoks tegemist?
Moodne mahefarm, kus tooted töödeldakse, koha peal müüakse, tellijatele laiali veetakse, posti teel koju saadetakse. Seal oleksid koos köögiviljad, aedviljad, jahud, leivad, saiad, mesi puuvili, liha- ja piimatooted.
Minu unistustes on ka turismiteenus koos majutusega ja ka väikeloomad näitamiseks. Samuti võiksid olla tegevusüritused lasteaedadele, koolilastele ja huvilistele – näiteks labidapäevad ning erinevate taimede kasvatuskursused.
Rakendusuuringud ja teadustegevuse baasiks olemine – see võiks samuti mahtuda ühe moodsamat sorti mahefarmi raamistikku.
Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks. Intervjuu originaal: Bioneer