Saidafarmi ajaloost
Eesti Vabariigi iseseisvumisel viidi läbi põllumajandusreform, mille järele endine Saida sovhoos jaotati 10-ks väiksemaks üksuseks. Need üksused privatiseeriti soovijatele enampakkumise teel koos kohustustega. Saidafarm on üks neist kümnest tervikvarast, mille baasil jätkati piimakarja pidamist väiksemas mahus endisega võrreldes.
Tervikvaraga töötamiseks loodi 1992.a. aktsiaselts Saida Põllumajanduse Arengugrupp. Seltsi loomise juures oli 10 isikut, kellest tänaseks on aktsionäre 8.
Dr. Manfred Klett Dornachi Antroposoofilisest kõrgkkoolist ja Hakan Blomberg ning Gottfried Geiger Rootsi Antroposoofilisest seltsist andsid esimesed impulsid ja kaasabi kogu majapidamise mahepõllumajanduse rajale suunamiseks. Nõnda selts otsustaski alustada mahepõllumajandusliku tegevusega.
Esimene majandusaasta oli 1993. Reformijärgne põllumajandus Eestis kulges äärmises majanduslikus kitsikuses, piima eest sellegi väikese raha kätte saamine oli pigem õnnemäng kui midagi muud.
Sedakorda abistas Pr. Helga Fritzsche esimese piimatanki ja piimameistri leidmisega Saksamaalt. 1995.a alustati kohupiimade valmistamisega. Turunõuetele vastamine ja turu leidmine osutus uueks katsumuseks, mis oma olemuselt on vähemalt sama keerukas kui piima töötlemine ise.
Samas on peetud tihedaid sidemeid rea partneritega nii kodu- kui välismaalt. Oleme kohtunud nimekate mahepõllumajandust toetavate tegelastega, sh. Suurbritannia Prints Charlesiga, Saksa Põllumajanduse- ja toiduainetööstuse minister Renate Künastiga, Soome Parlamendi Maa- ja Metsanduskomisjoni ja paljude teistega. Need kohtumised on jätkuvalt andnud sädet meie tegevuse hoogustamiseks.
AS Saidafarm on liikmeks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubanduskojale, Harju Talupidajate Liidule, Eesti Biodünaamika Ühingule, Eesti Mahetootjate Liidule, liikumisele Kodukant Harjumaa, EAN-.Eestile, Piimatöötlemise Väikekäitlejate Liidule.
Lisaks mahepõllumajanduslikule päevategevusele peame väga oluliseks külaelu arengut oma paikkonnas ja toetame paikkondlikke kultuuriinitsiatiive väikeste vahenditega, mis meile jõukohased on. Meie arvates annavad hariduselu ja kultuuritegevused väärikust kõigile maal toimuvatele tootmistegevustele.